Milleks jumalateenistus?

Üle maailma kogunevad inimesed korra nädalas või isegi tihemini televiisori ette või staadionile, et jalgpalluritele kaasa elada ja iga kord koos olles toimitakse sarnaselt: Lauldakse, arutletakse, kisatakse, süüakse, juuakse ja kallistatakse üksteist võidu puhul. Nii on see olnud palju aastaid, sest selline on traditsioon; see loob hea atmosfääri, kohatakse sõpru, sinu meeskond mängib. Ikka ja jälle tullakse tagasi, kuna kogetakse mängus midagi müstilist.

Samuti kogunevad maailmas inimesed igal nädalavahetusel, mõnikord isegi tihemini, et pidada jumalateenistust. Koos lauldakse tuntud laule, palvetatakse, tänatakse, kuulatakse jutlust, käiakse armulaual. Nii tehakse samu asju koos aastast aastasse ning inimesed tulevad ikka ja jälle tagasi – sest see on traditsioon, hea õhkkond, müsteerium. Piiblis räägitakse Jaakobist, kes põgenes oma venna Eesavi eest. Magades nägi ta und redelist, mis taevani ulatus ja ingleid, kes sellel üles ja alla käisid. Jaakob koges, et Jumal kõnetas teda, öeldes: ’Ma olen sinuga’. Ärgates tundis Jaakob uut jõudu. Ta pani paigale nimeks Jumala koda.

See lugu räägib jumalateenistusest, kohtumisest Jumalaga, iseenese unistuste ja igatsustega ning Taevase Isa soovidega. Kohtumisel Jumalaga me kaugeneme iseenesest. Tema annab meile jõudu ja näitab teed. Me tunneme, et oleme armastatud nii Jumala kui ka inimeste poolt. Seda armastust otsib iga inimene.

Miks just „Emmaus“?

Piiblis, Luuka evangeeliumis on ka järgmine lugu. Jeesus oli surnud ja ka ülestõusnud, kuid tema sõbrad ei mõistnud veel mis see tähendab. Aga siis hakkasid nad kohtuma ülestõusnud Jeesusega ja tasapisi asjadest aru saama:

„Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus. Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.

Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas. Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära. Aga Jeesus ütles neile: «Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?» Ja nad jäid kurvalt seisma.

Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: «Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?»

Ja ta küsis neilt: «Mis siis?» Nemad ütlesid talle: «See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist. Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma. Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab. Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.»

Ja tema ütles neile: «Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?» Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.

Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi. Aga nemad käisid talle peale, öeldes: «Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!» Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda. Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.

Ja nad ütlesid teineteisele: «Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?» Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased, kes ütlesid: «Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.» Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.“

(Lk 24:13-35)

Ega meie ka alati ei saa aru, mis Jeesuse elu, surm ja ülestõusmine meie jaoks tähendab. Need kaks meest, kes kohtusid Jeesusega Emmause teel ja said lõpuks aru, kogesid et nende elu sai uue tähenduse, uue mõõtme, uue rõõmu. See muutis ka nende harjumusi, nii et nad hakkasid tulema kokku Jeesuse ülestõusmise päeval, pühapäeval. Sellepärast ka meie, pea 2000 aastat hiljem koguneme pühapäeviti jumalateenistustele. Et aru saada, et rõõmu ja rahu leida, et Jumalat tundma õppida koos teistega.

Mis seal konkreetselt toimub?

Emmause õhtu toimub Saku kirikus iga kuu esimesel laupäeval kell 18.00. Missa on iga kord natuke teistmoodi. Aga iga kord seal lauldakse, räägitakse (räägivad ka noored), ollakse vaikuses ja palvetatakse. Ning lõpuks juuakse koos teed.

Siin on ühe noore, Helene, kogemus Tallinna Emmause missalt (Tallinnas toimub Emmaus iga kuu esimesel pühapäeval kell 18.00 Rootsi-Mihkli kirikus). See annab mingi pildi kindlasti – kuid ära arva, et Saku Emmaus on täpselt samasugune! Tule pigem ise kaema!

„EMMAUSE MISSA –

Miks kogunevad noored iga kuu esimesel pühapäeval Tallinna Rootsi-Mihkli kirikusse? Loomulikult selleks, et saada osa Emmause missast. Noorte õhtumissa, mille motoks on Luuka evangeeliumi lugu jüngritest Emmause teel, erineb nö tavalisest teenistusest mitme koha pealt. Üks tähtsamaid erinevusi on ehk see, et noortel on võimalus mitte ainult osa saada teenistusest, kuid ka osaleda tema ette valmistamises.

Sisuline eeltöö – jutluse teema ja sobivate pühakirja kohtade valimine – tehakse ära eelneva nädala alguses, kusjuures korraldajate ring pole kinnine – kõik, kel huvi, võivad tulla ja sõna sekka öelda. Praktiline ettevalmistus algab aga kiriku õdusates ruumides umbes tund enne teenistuse algust. Kes leiab, et ta võib kuidagi kasulik olla, peab lihtsalt veidi varem kohal olema. Tööd leitakse kõigile: kes voldib kavasid, kes kannab protsessioonis risti, kes loeb evangeeliumit; abikäed on alati oodatud.

Kes aga ettevalmistustöödest osa võtta ei soovi, see alustab teenistust patukahetsuskivi ja kavalehe kätte saamisega, mida jagavad samuti noored vabatahtlikud, enamasti äärmiselt armsa naeratuse saatel. Kivi, mis ilusate sügisilmade puhul vahel ka värviliste vahtralehtedega on asendatud, viiakse pärast patutunnistust kiriku tagaosas asuva risti juurde. See kingib inimestele ühe lisahetke järele mõtlemiseks. Kiirustamise üle ei saa Emmausel kurta tegelikult kogu teenistuse ulatuses.

Eriline lemmik on mulle, kes ma juba üle aasta kõikidel missadel viibinud olen, võrreldes harilikkude pühapäeva hommikuste teenistustega, eestpalvete osa. Avalikke eestpalveid ei ole. Võib küll palved paberile kirja panna, kuid Jumala ette tuuakse nad vaikuses. Peale selle võib süüdata küünla kiriku tagaosas, palvetada altari juures või teha läbi labürint kiriku eesotsas. See ei tähenda, et kirikus hakkaks toimuma mingi meeletu sagin erinevate atraktsioonide vahel, kiiret pole ju kuhugi. Inimestele antakse lihtsalt võimalus valida endale sobivaim viis ja ajaga, mil vaikuses mõtiskleda ja keskenduda koonerdatud pole.

Teistsugune on ka muusika. Altari lähedal seisva klaveri ümber on kohad sisse võtnud grupp muusikuid, nõnda kõigi silme all musitseerimine muudab ka muusika kuidagi koduselt lähedaseks. Ausalt öelda ei kujutakski ette, kuidas kõlaks Rootsi-Mihkli suhteliselt väikestes ruumides võimas orelimäng. Ja polegi vaja. Nooruslikult värske – kuid sealjuures pühalik Emmause stiil sobib sinna nagu valatud.

Lauldakse nendel teenistustel üldse palju. Tavapäraste „kiriku laulu ja palveraamatu“ lugudele lisaks aga hoopis teistmoodi laule, erinevate maade vaimulikkust rahvamuusikast, Taize’st tuntud armulaua jagamise lauludeni. Tõnis Terase poolt on viisistatud ka näiteks õnnistamissõnad ja meieisapalve. Kui nüüd silme ette midagi väga pealetükkivalt karismaatilist peaks kerkima, võib lohutada, et elektrikitarri mängu toomine ei muuda teenistust veel farsiks või rock-kontserdiks. Kuigi tõsi ta on, et laulud veidi rütmikamad ja kaasahaaravamad on kui pühapäevahommikutel harjunud ollakse.

Pea iga teenistuse lõpus esineb ka mõni gospelkoor või ansambel. Alates esimesest Emmause missast 30-ndal mail aastal 2004, on üles astunud juba üsna muljetavaldav rivi noori muusikuid Tallinna Gospelkoorist Cruxini. Loomulikult pakutakse kõigile ka teed ja kooki. Muu vestluse sekka jagatakse  infot laagritest, kontsertidest ja muudest üritustest. Mida aeg edasi, seda rohkem kohtab Rootsi-Mihklis leeriealiste kõrval ka vanemaid inimesi, paneks ka imestama kui Emmause missa oma südamlikkuses kedagi külmaks jätaks. „